Kasside ärevus: Kuidas ära tunda kassi stressimärke

Võid ehk naljatada, et keegi hoiab eemale nagu "hirmunud kass" või isegi muiata, kui miski Sinu kassi ehmatab ja hüppama paneb. Kuid hirmunud ja ärevuses kass ei ole naljaasi. Kassi ärevus võib olla tõsine probleem, mis ohustab tema heaolu. Kui kahtlustad oma kassil stressi, jätka lugemist, et mõista, mis toimub ja kuidas teda aidata.

Selgitus kassi ärevusele

Kassil tekib ärevus ohtu tajudes, olgu see reaalne või kujuteldav, ja ta reageerib sellele tüüpiliste hirmureaktsioonidega. Teisisõnu, ärevuses kass võib ilmutada stressi ja hirmu ilmselge põhjuseta. See ei tähenda siiski põhjuse puudumist. See tähendab lihtsalt seda, et põhjuse väljaselgitamine võib võtta aega.

Ärevuse võimalike põhjuste hulka kuuluvad valu või haigus, psühholoogiline stress, mida tekitab elu mitme kassiga majapidamises, traumaatiline kogemus, puuduv sotsialiseerimine, varasem väärkohtlemine või hooletusse jätmine, tajuvõimete vähenemine ja mälukaotus, mis on tingitud vananevast ajust. Vanemal kassil võib ka liigesevalu põhjustada ärevat käitumist, näiteks peitu pugemist või liivakasti mittekasutamist. Muud võimalikud kasside ärevuse põhjused võivad olla uus või teisaldatud mööbel, uus lemmikloom või laps kodus või isegi uus kodu.

Kuidas ära tunda kassi ärevust?

Stressimärgid kassil

Ärevat kassi on üsna lihtne ära tunda. Järgnevalt on esitatud kassi ärevuse või stressi üldised märgid ja sümptomid:

• Eemalehoidmine ja peitu pugemine
• Vähesem aktiivsus
• Pagemispüüd
• Söögiisu kadumine / ülesöömine
• Hävitav või agressiivne käitumine
• Kõhulahtisus
• Uriini piserdamine või liivakasti vältimine
• Karvade väljalangemine, haavandid ja kahjustused, mis tulenevad liigsest enese lakkumisest

Muude märkide hulka kuuluvad kehakaalu langus, liigne häälitsemine, letargia ja rahutus. Kassid on üldiselt üksildased olendid ja veedavad üsna hea meelega aega omaette. Mõnedel kassidel, kes on aga väga kiindunud oma perekonda, võib stressi põhjustada omaniku äraolek. Kui kassil on Sinu läheduses olles kõik korras, ent ta muutub ärevaks, kui lahkuma hakkad, näiteks võtad võtmed või sulged kardinad, peaksid pöörduma kvalifitseeritud käitumisnõustaja poole.

Kuidas aidata stressis kassi

Esiteks pead teadma, et oma äreva kassi aitamiseks, ei tohiks teda kunagi karistada ega noomida äreva käitumise eest. See ainult suurendab negatiivseid seoseid ja hirmu ning muudab asjad paranemise asemel halvemaks. Nii kahjustad ka enda ja kassi vahelist sidet. Eesmärk peaks olema aidata tal end ümbritsevas keskkonnas turvaliselt ja rahulikult tunda.

Kui olete tuvastanud oma kassi äreva käitumise, on esimene samm leppida kokku visiit loomaarstile, et diagnoosida või välistada mis tahes üldised terviseprobleemid, näiteks valu ja ebamugavustunne, mis võivad põhjustada teie kassi stressi. Kuna kassid kipuvad oma valu varjama, ei pruugi see tõenäoliselt ilmne olla ja võib nõuda põhjalikku läbivaatust ning muid diagnostilisi protseduure, nagu vereanalüüsid või röntgenülesvõtted. Kui selgub, et Sinu kass kannatab valu või mõne meditsiinilise probleemi all, võib piisata selle ravist, et ta vabaneks ärevusest ja käituks tavapäraselt.

Kui loomaarst välistab põhjusena füüsilise probleemi, võib ärevus viidata psühholoogilisele probleemile. Sellisel juhul saab loomaarst ravi soovitada.

Kui Sinu kass vajab ärevusevastaseid ravimeid, võib loomaarst soovitada sertifitseeritud veterinaarset käitumisnõustajat või treenerit, kes saab aidata nii Sind kui ka Sinu kassi keskkonna ja käitumise muutmisega. Käitumise muutmine hõlmab Sinu kassi ärevuse põhjuste väljaselgitamist, et luua nende suhtes uus, positiivsem tunne, vähendades ülitundlikkust ja kujundades teistsugust reaktsiooni nende suhtes. Keskkonda muudetakse nii, et sellest eemaldatakse käitumisprobleemi, siinjuhul ärevust vallandavad tegurid. Näiteks kui Sinu kass muutub ärevaks transpordivahendi suhtes, võite teda premeerida lemmikmänguasja või maiuspalaga, kui ta otsustab selle sees või läheduses viibida. Aja jooksul seostub transpordivahend hüvedega ja ta ei tunne sellesse sisenemisel ärevust. Treeningu ja uue reaktsiooni kujundamise üldine eesmärk on õpetada kassile, et ta on turvalises olukorras ja võib rahuneda. Selliseid käitumismuudatusi tuleb teha eksperdi juhendamisel. Nende valesti tegemisel on oht, et need tugevdavad hirmu või ärevust ja halvendavad olukorda.

Mitme kassiga majapidamised: levinud stressi ja ärevuse põhjus

Mitme kassiga majapidamised väärivad eraldi mainimist, sest teiste kassidega koos elamine, isegi naabruses, on peamine põhjus, miks kassid stressi kogevad ja haigestuvad.. Nagu mainitud, on kassid oma loomult üksildased olendid ja peavad teisi kasse üldiselt ohuks oma väärtuslikele ressurssidele. Kõigest ühe kassi pidamine on ilmselt parim asi, mida saate esmalt teha, et üleüldse stressi ja ärevust vältida. Kui Sinu majapidamises on mitu kassi ja üks või mitu neist ilmutab stressimärke, proovige järgmisi abinõusid, et nende konflikte ja stressi vähendada:

• Hoia oma kodus kõrvalistes kohtades mitut toidu- ja jooginõud. Neid nõusid peaks olema ühe võrra rohkem kui kasse teie kodus.
• Mitu liivakasti – samuti ühe võrra rohkem kui kasse. Need peaksid olema toidust ja veest eemal ning eraldatud kohtades.
• Kasuta koridorides ja läbipääsudes strateegiliselt paigutatud riiuleid ja mööblit, et kassid saaksid teineteisest erinevatel tasanditel mööduda.
• Võimaluse korral kasuta rohkem kui ühte kassiust, et domineerivad kassid ei saaks takistada arglikumate kasside õueskäiku.
• Paku neile palju kõrgendatud peidikuid ja asemeid, et kõik kassid saaksid vajadusel üksteisest eemale hoida.
• Kaalu neile uue kodu leidmist. Kahjuks ei tule mõned kassid lihtsalt toime teiste kassidega koos elades. Nende kasside jaoks võib olla parim uue kodu leidmine, et nad saaksid end turvaliselt ja rahulikult tunda.
• Toit. On olemas teatud ravitoidud looduslike lisanditega, mis võivad aidata leevendada kasside stressi.
• Võimalda ohutu juurdepääs õue. Siseruumides elamine on paljude kasside jaoks suur stressi põhjus, isegi kui nad elavad üksi. 

Ärevuse eiramine

Ravimata ärevus ei parane iseenesest, vaid tõenäoliselt süveneb aja jooksul, kusjuures ebasoovitav käitumine muutub üha tugevamaks. Nii nagu inimestel, võib kroonilisel stressil olla tugev mõju teie kassi füüsilisele tervisele. Jätkuv ärevus võib kahjustada tema immuunsüsteemi ja muuta ta haigustele vastuvõtlikumaks, mis omakorda suurendab stressi, põhjustades täiendavaid käitumisprobleeme. Kassi ärevusega võimalikult kiire tegelemine ei ole mitte ainult Sinu kassi, vaid ka Su enda huvides, et saaksid säilitada rahu oma kodus.

Kui arvad, et Sinu kass kannatab ärevuse all, ära kaota lootust. Armastuse, kannatlikkuse ja kvalifitseeritud spetsialistide abiga saad aidata oma kassil elada tervislikumat ja õnnelikumat elu.

Kirjutise on läbi vaadanud Dr. Hein Meyer, DVM, PhD, Dipl-ECVIM-CA ja Dr. Aileen Pypers, BSc, BVSc, PGDip