Veri kassi väljaheites: Kas peaksid olema mures?

Alati on murettekitav näha oma kassi väljaheites verd. Lõppude lõpuks on vere koht kehas! Veri võib Sinu kassi väljaheites siiski esineda mitmel erineval põhjusel, millest mõned ei anna põhjust muretsemiseks, teised aga võivad olla väga tõsised. Kuidas siis öelda, kummaga tegu ja millal peaksite oma kassi loomaarsti juurde viima? Vaatleme mõningaid kasside verise väljaheite levinumaid põhjuseid ning mõningaid märke tõsisematest probleemidest.

Verise väljaheite põhjused

Kui väljaheide sisaldab verd, ei pruugi see alati nii ilmne olla, kui võiks arvata. Värsket verd on lihtne märgata, kuid verejooks kõrgemal soolestikus näeb palju mustem välja. See on tingitud sellest, et veri on osaliselt seeditud ja värvi muutnud. Lisage sellele asjaolu, et paljud kassid käivad omanike jaoks mugavalt oma häda tegemas õues, mitte liivakastis. Nende kasside puhul võib olla äärmiselt raske teada, kas neil on seedehäired, kui nad ei jää ilmselgelt haigeks.

Põhimõtteliselt võib kõik, mis tundlikku soolestiku limaskesta kahjustab või selles põletikku põhjustab, kutsuda esile verejooksu. Kõige sagedasemad põhjused, miks kasside väljaheites on verd, on järgmised.

• Parasiidid. Hea mõte on hoida oma kassi ussitõrje regulaarsena. Kassid, kes jahivad palju ja söövad oma saaki, võivad vajada enamat kui regulaarne ravi. Isegi kassid, kes ei jahti, võivad saada ussid.

• Kõhulahtisus. Paljudel juhtudel läheb kõhulahtisus üle ühe või kahe päevaga. Kui see aga püsib, võib tekkida verejooks.

• Koliit. See on jämesoole põletik, mis sageli tekitab erkpunast värsket verd ja lima.

• Kroonilised enteropaatiad. Nende hulka kuuluvad mitmed seisundid, nagu toidule reageeriv enteropaatia, antibiootikumidele reageeriv enteropaatia ja steroididele reageeriv enteropaatia.

• Ebasoodsad toidureaktsioonid. Nende hulka kuuluvad toiduallergiad ja -talumatus.

• Vähk või polüübid soolestikus.

• Mürgid. Mõned mürgid, näiteks närilistele mõeldud, põhjustavad verejooksu kogu kehas, sealhulgas soolestikus.

• Bakteriaalsed või viirusnakkused.

• Stress. Elu koos teiste kassidega või isegi naaberkasside läheduses võib põhjustada kassidele stressi. Kassid on tagasihoidlikud olendid ja suudavad seda hästi varjata.

Millal peaks olema mures

Sina tunned oma kassi paremini kui keegi teine, kuid mida paremini Sa tead, mis on Sinu kassi jaoks normaalne, seda varem märkad muutusi. Parimad omanikud on kõige tähelepanelikumad. 

Kui Sinu kass kasutab liivakasti, peaks olema lihtne märgata muutusi tema väljaheites või kas ta enesetühjendamisel pingutab või häälitseb. Kui ta käib õues, püüdke saada aimu, milline on tema tavapärane rutiin ja kui sageli ta väljas käib? Kas alati pärast söömist? Kas ta sööb ja joob normaalselt?

Paljud seedetrakti häired lahenevad iseenesest või võivad isegi märkamatuks jääda, kuid on olukordi, mil peaksite kindlasti loomaarsti poole pöörduma.

• Kas Sinu kass näib ebatervena? Kui Sinu kass lõpetab söömise või sööb vähem, on kaotanud kaalu, letargiline või joob tavapärasest rohkem, peaksid alati loomaarsti poole pöörduma. Need on sageli paljude erinevate probleemide, sealhulgas tõsiste seedehäirete varajased märgid.

• Kui märkad väga vesist väljaheidet verega või ilma, eriti kui kass ka oksendab, peaksid abi otsima. Oksendamise ja kõhulahtisuse tõttu tekkinud vedelikukaotus võib kiiresti põhjustada dehüdratsiooni ja oluliste mineraalainete kaotuse.

• Sinu kass pingutab, et ennast tühjendada. See võib olla märk kõhukinnisusest, koliidist või võõrkehast soolestikus, kuid see võib olla ka märk kuseteede ummistusest, mis on meditsiiniline hädaolukord. Kui Sinu kass on pidanud enese tühjendamisel pingutama, minge võimalikult kiiresti loomaarsti juurde.

• Pikk kestus. Isegi kui Sinu kass tundub rõõmsameelne ja sööb, aga seedehäired kestavad kauem kui 48 tundi, on parem lasta ta üle vaadata.

Kui otsustad loomaarstile juurde minna, proovige võimaluse korral saada kassi väljaheite proov. Loomaarst soovib seda testida parasiitide, infektsioonide ja vere suhtes. Sinu loomaarst võib soovida teha vereanalüüse ja ehk ka röntgen- või ultraheliuuringu. 

Tihtipeale on abi paari päeva jooksul hästi seeditava toidu (ja mõnikord ka ravimite) andmisest ja kõik saab jälle korda. Aga mida kiiremini põhjuseni jõuate, seda parem. Ja pea meeles, et loomaarstid on selleks, et aidata Sind ja Sinu loomi. Ära kunagi muretse ülereageerimise pärast, sest parem on karta kui kahetseda.

Artikli on läbi vaadanud dr Hein Meyer, DVM, PhD, Dipl-ECVIM-CA